Eesmärk: leida, kui kaua segu on reaalselt prinditav, enne kui hakkavad tulema ummistused, joone “rebenemine” või kuju vajumine.
Kiire töökoja protokoll (30–60 min mõõdistus)
- Segad partii, paned stopperi käima kohe, kui vesi on segus (Rahman et al., 2024).
- Prindid (või ekstruudid) täpselt sama joone iga kindla intervalli järel, nt iga 10 minuti tagant:
- 3 paralleelset 40–60 cm joont
- sama kiirus, sama düüs, sama kihi kõrgus (Roussel, 2018).
- Iga intervalli järel paned kirja 3 lihtsat näitajat:
A) Ekstrusioon:
- kas joon tuleb katkematult või hakkab katkema?
- kas rõhk/pumba koormus kasvab märgatavalt?
B) Kuju:
- kas joon hoiab profiili või vajub “pannkoogiks”?
- kas servad valguvad laiali?
C) Kihistus:
- laod kiiresti 5–10 kihti samasse kohta (väike torn), vaatad: kas alumine hakkab külgedele “roomama”?
Tulemuse tõlgendus
- Open time lõpp on see hetk, kui kas
- ekstrusioon muutub ebastabiilseks (katkeb/ummistub) või
- buildability kukub (kiht vajub / torn deformeerub)
Praktiline boonus: tee sama test kahel temperatuuril (nt 10–15 °C vs 20–22 °C), sest open time on väga temperatuuritundlik.
Mini-test 2: Kuidas vahet teha “liiga madal yield stress” vs “liiga väike tiksotroopia”?
Need kaks tekitavad mõlemad mulje, et “segu ei hoia kuju”, aga põhjus on erinev — ja lahendus ka.
A) Liiga madal yield stress (segu “vedel” algusest peale)
Sümptomid kohe printimise alguses:
- joon vajub laiali kohe, isegi värskelt prindituna
- laius kasvab, kõrgus kaob (“pannkoogiefekt”)
- nurkades ja suunamuutustes tekib “lomp”
- kui peatad ekstrusiooni, siis “ots” vajub ja valgub (Roussel, 2018; Jeong et al., 2019)
Mida see tähendab: segul on liiga väike algne “lävi”, ta hakkab voolama ka ilma koormuseta.
Tüüpilised lahendussuunad: vähem vett / parem osakeste pakkimine / VMA või peenmaterjal, et tõsta vormipüsivust (Rehman & Kim, 2021; Rahman et al., 2024).
B) Tiksotroopia liiga väike (segu ei taastu pärast nihket)
Siin on kaval koht: segu võib düüsis tunduda “okei”, aga pärast väljumist ta ei taastu piisavalt kiiresti.
Sümptomid:
- joon tuleb välja ok, aga 30–90 sek jooksul hakkab kuju “aeglaselt kokku vajuma”
- järgmise kihi peale pannes alumine kiht annab järele, kuigi alguses hoidis
- kui teed pausi ja jätkad, siis kuju on “ebakindel”, joone servad hakkavad “roomama” (Jiao et al., 2021; Si et al., 2025)
Mida see tähendab: nihke all segu “laguneb”, kuid rahus ei ehita struktuuri piisavalt kiiresti tagasi (ehk structuration rate on väike).
Tüüpilised lahendussuunad: tiksotroopiat ja struktuuri ülesehitust mõjutavad lisandid/peenfraktsioon/hüdratatsiooni juhtimine; eesmärk on, et segu taastaks kiiremini oma “green strength” (Jiao et al., 2021; Si et al., 2025).
1 kiire “sõrmetest” (töökojas)
Kui tahad veel üht ülilihtsat kontrolli:
- Prindi 20–30 cm joon.
- Oota 60 sekundit.
- Vajuta õrnalt sõrmega joone külge.
Kui sõrm vajub sisse ja kuju valgub kohe → pigem madal yield stress.
Kui alguses hoidis, aga minutiga muutus pehmeks/roomas → pigem tiksotroopia/taastumise probleem.